Uurimuse teema
„Eesti keel situatsioonide käsitamise tüpoloogias: keelesisene ja keeltevaheline variatsioon sugulaskeelte vaatenurgast“ on keeleteaduslik uurimus, kus uuritakse situatsioonide käsitamist eesti keeles ja võrreldakse seda kõigepealt soome keele, kuid ka teiste maailma keeltega. Uurimus on ühenduses rahvusvahelise uurimisprojektiga, mis viiakse läbi erinevates keeltes üle maailma ja mis võimaldab võrrelda erinevaid maailma keeli. Seda toetavad CNRS (Prantsusmaa rahvuslik teadusuurimuskeskus Centre national de la recherche scientifique) ja ENS (École Normale Supérieur -ülikool Pariisis) ning Rootsis Lundi ülikool.
Uuritavad
Katsele kutsutakse täiskasvanud inimesi, kellele eesti keel on emakeel või üks emakeeltest.
Ainestik
Uurimuse ainestik kogutakse katses, kus uuritavate häält ja pilti salvestatakse, kui nad räägivad. Hiljem videod litereeritakse (ehk kõne pannakse kirja) ja lõpuks analüüsitakse keeleteaduslikult.
Katse
Uuritav vaatab arvuti ekraanilt lühikesi videojuppe ja pilte. Pärast igat videot või pilti tuleb uuritaval kirjeldada eesti keeles, mida ta videol või pildil nägi. Katse alguses on kaks proovivideot ja proovipilti, millega harjutatakse enne päris katse algust. Kuna tegemist on rahvusvahelise projektiga, on videojupid ja pildid kõikides keeltes samad. Kuigi nende miljöö võib võõrana tunduda, on tähtis püüda kõiki juhtumeid kirjeldada nii loomulikult kui võimalik. Aega katsele läheb umbes 30–45 minutit.
COVID-19
Praeguse COVID-19 eriolukorra tõttu viiakse katsed läbi veebi kaudu. Vahendiks kasutatakse Microsoft Office 365 rakenduste hulka kuuluvat grupitöötarkvara Microsoft Teams. Katse toimub Teams’i videokoosolekul, kus uurija jagab videod ja pildid oma ekraanilt. Koosolek salvestatakse videona.
Vabatahtlikkus
Katses osalemine on vabatahtlik ja uuritav võib iga hetk katses osalemise katkestada, ilma et ta peaks oma otsust selgitama. Katsest loobumine ei too uuritavale mingisugust kahju või ebameeldivust. Kui uuritav soovib katse pooleli jätta, on uurimuses võimalik kasutada kuni katkestamiseni salvestatud video põhjal kirja pandud litereeringut, mida pole võimalik uuritavaga seostada. Uuritaval on õigus nõuda endaga otseselt seostatavate andmete (hääl/pilt) kustutamist ainestikust.
Ainestiku kasutus
Keeleteaduslik analüüs keskendub kõne litereeringutele, mida pole võimalik uuritavatega seostada. Analüüsi tulemusi tutvustab vastutav uurija konverentsidel ja artiklites, kasutab õppetöös ning oma järgneva(te) uurimus(t)e tarbeks.
Isikuandmed
Seoses uurimusega palutakse uuritava käest taustandmetena mõningaid üldisi isikuandmeid (vanus 10 aasta täpsusega, sugu, keel(t)eoskus, haridustase), mida kasutatakse ainestiku paremaks analüüsimiseks. Täpsemad andmed isikuandmete töötlemise kohta leiab siit.
Identifitseerimine
Uurimuse tulemustest ei saa üksikut uuritavat ära tunda. Kõne põhjal kirja pandud litereeringuid töödeldakse pseudonüümselt (uuritav on uurijale ära tuntav koodi abil), ja nendest on kõrvaldatud kõik uuritavaga seostatavad andmed. Uuritavale omane kõneviis asendatakse üldkeelega. Uuritava taustandmeteks antud isikuandmeid, nägu või heli ei avaldata uurimusega mitteseotud inimestele ilma uuritava nõusolekuta. Kui ettekannetes või publitseeringutes on vaja pildimaterjali esitada, esitatakse seda nii, et uuritava isik ei oleks tuvastatav (uuritava nägu ja teised isikuga seostatavad jooned, nagu juuksed või tätoveeringud, varjatakse).
Andmete säilitamine
Nii ainestikku (videosalvestusi), taustandmetena antud isikuandmeid kui ka koodivõtit, mille abil uurija saab ühendada uuritavat ja temaga seotud andmeid ning ainestikku, säilitatakse selle uurimuse tarbeks kuus aastat.
Ainestiku arhiveerimine
Kui uurimus läbi saab, pakutakse ainestikku pikaajaliseks säilitamiseks ja avamiseks teadusandmehoidlasse ning andmebaasi. Uuritava käest palutakse selleks eraldi nõusolekut ja ta saab ise otsustada, kas ta lubab oma katsematerjale kasutada ka pärast käesolevat uurimust ja kui jah, missuguseid osasid nendest (ainult litereering, mida pole võimalik temaga seostada, või ka salvestatud kõne helifail, või ka videofail). Koos ainestikuga kantakse üle ka üldised isikuandmed, kui uuritav on selleks oma nõusoleku andnud.
Erinevad ainestiku tüübid arhiveeritakse üksteisest eraldatud ainestikeks, nii et nendele võib määrata erinevad kasutustingimused. Litereeringud on võimalik avaldata kõikide kasutamiseks, kuid heli- ja/või videofaile loovutab teadusandmehoidla edasi ainult piiratud kasutuse jaoks: need saab hoidlast kätte ainult teadusliku uurimuse jaoks (kasutusluba taotledes tuleb teadusandmehoidlale esitada uurimisplaan) ja ainult uurija isiklikku kasutusse, nii et neid ei ole õigust avalikult esitada või kopeerida, ja pärast uurimuse lõppu tuleb failid hävitada. Niisiis on uuritavate isikuandmed kaitstud ka pärast andmete arhiveerimist.
Ainestik (litereering /heli /video) loovutatakse Soomes keeleteaduslike ainestike andmehoidlasse nimega Kielipankki ehk Keelepank (vt Keelepanga tegevuse kirjelduse eesti keeles, soome keeles või inglise keeles). Lisaks on võimalik paigutada ainestiku litereeringud paralleelselt rahvusvahelisse andmebaasi, kus on vastavat materjali ka teistest maailma keeltest ja kus erinevaid keeli saab võrrelda. Andmebaasi eest vastutab vanemteadur Benjamin Fagard Prantsusmaa rahvuslikust teadusuurimuskeskusest Centre national de la recherche scientifique CNRS’ist.
Kooskõlastus
Uurimus on kooskõlastatud Tartu ülikooli inimuuringute eetika komitee poolt 14.11.2019 ja jätkutaotlusest 16.3.2020.
Finantseerimine
Uurimuse algus on finantseeritud Soome kultuurifondi (Suomen kulttuurirahasto) stipendiumitega (1.8.2019–31.7.2021).
Lisainfo
Kui uuringuga seoses tekib küsimusi (näiteks katse protseduuri, isikuandmete töötlemise, ainestiku töötlemise, ainestiku arhiveerimise või mingi muu asjaolu kohta), palun pöörduda vastutava uurija poole. Võite esitada küsimusi ka pärast katset, kui soovite.